Maailma majandus kahe maailmasõja vahel.

Demokraatlikud riigid

Diktatuurid

Kordamine

http://www.youtube.com/watch?v=7i6c_R5Pds4&feature=related

Suure majanduskriisile paneb aluse majanduseülekuumenemine USA-s. 29. okt 1929 puhkes New Yorgi börsil paanika: müüdi väärtpabereid -> hinnad langesid ->Inimesed kaotasid oma vara ja ei suutnud laene tagasi maksta -

> pangandus varises kokku. Pankrottide laine -> töötuse kasv -> ostujõu langus -> tootmine langes.

Ameeriklased tõid kriisi puhkedes Euroopast ära oma kapitali, aidates sellega omakorda kaasa kriisi levimisele Euroopasse. Suur majanduskriis tõi enesega kaasa sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides ja aitas mitmel pool kaasa diktatuuride tekkimisele (nt natside võimuletulekule Saksamaal; autoritaarsete diktatuuride tekkele Eestis ja Lätis 1934)

Suur majanduskriis 1929-1933 (suur depressioon

.

http://images.businessweek.com/ss/07/04/0426_dow/image/2_great_depression.jpg

Põhjused:• Ületootmine – toodeti rohkem, kui jõuti osta. (Vähenenud sündivus (arenenud riikides) ja sisserände piiramine USA-s vähendasid tarbimist).

• Vale majandamine – võeti palju laene, in-sed ei suutnud laene tagasi maksta.

• Valitsuse vead kriisi ajal – loobumine vabakaubandusest ja kõrgete tollide kehtestamine (Kriisi puhkedes hakkasid riigid tõstma imporditolle (kaitsmaks kodumaist tootjat) süvendades sellega veelgi kriisi (rakendasid protektsionismi) jne.)

Kõige raskemini tabas kriis Saksamaad

Põhjused:• USA kapitali väljatõmbamine Saksamaalt. • Kriisi tingimustes tuli edasi maksta reparatsioone

(1932.a. Saksamaa lõpetas reparatsioonide maksmise).

• Uus hüperinflatsiooni laine. • Saksa valitsuse vale majanduspoliitika kriisi

tingimustes (teostati deflatsioonipoliitikat- st et inflatsiooni pidurdamiseks korjati ringlusest ära raha; vähenenud raha aga mõjus pärssivalt majanduse arengule.

• Laene majanduse jalulesaamiseks ei saadud. Suurbritanniat ja Prantsusmaad majanduskriis nii teravalt ei tabanud. Samas langes ka nendes riikides tootmise tase; suurenes tööpuudus; palju ettevõtteid ja panku läksid pankrotti jne.

USA-s 1921-1933 võimul olnud Vabariiklik Partei pooldas

majandusliku liberalismi poliitikat, mis nägi ette riigi

võimalikult vähest sekkumist majanduse arendamisel,

seetõttu riik majanduskriisi esialgu ei sekkunud.

1932.a. valimised võitis Demokraatliku Partei kandidaat

F.D.Roosevelt loosungiga “Uus kurss” (New Deal´i poliitika”).

New Deal`i poliitika omakorda põhines majandusteadlase

J.M.Keynes´i teoorial = keinsianism  (majanduse riikliku

reguleerimise põhimõtted).

Keinsianistlik majanduspoliitika

riik peab kriisiaastatel majandusse rohkem sekkuma. riigi ülesanne on elavdada kriisi ajal tootmist; selleks

tuleb kasutada riiklikke kapitalimahutusi, anda ettevõtjatele riiklikke tellimusi ja laene, organiseerida töötutele ühiskondlikke töid, laiendada tarbimist läbi toetuste ja abirahade.

kriisi ajal võib koostada negatiivse riigieelarve (ehk kulud ületavad tulud).

suurenenud riiklike kulutuste katteks makse tõsta ei tohi, sest see vähendaks tarbimist.

riigieelarves puudujääv raha trükitakse juurde (tekitatakse riigi poolt inflatsioon).

selle tulemusena raha väärtus langeb, ent kriis leevendub ja majandus areneb edasi.

majanduskriisi lõppedes raha juurdetrükk lõpetatakse.

Keinsianistlik majanduspoliitika sisuks on:

Valdavalt keinsianistlikke põhimõtteid kasutades väljus enamik maailma riike 1933-1934.a. jooksul majanduskriisist.

Järgnes uus majanduskasv, millele kaudselt aitas kaasa ka suurriikide võidurelvastumine 1930-ndate aastate teisel poolel.

Tabas eelkõige põllumajandust. Hindade langus, tollidetõkete

kasv välismaal, siseturu kiire kokkukuivamine (suur osa rahvast ostujõuetu).

Tulemus: Väliskaubanduse bilanss negatiivne (sissevedu ületas väljaveo),

paljud ettevõtted pankrotistusid, tehaseid suleti või vähendasid ootamist, pangad pankrotistusid. Tööpuuduse kasv.

Ületamine: Kokkuhoiupoliitika, kontroll väliskaubanduse üle, põllumeeste toetamine, hädaabitööde korraldamine -> aitas kriisi leevendada. Krooni devalveerimine aitas kriisist täielikult üle saada. Suur majanduskriisi tulemusena suundus Eesti autoritaarse korra poole.

Suur majanduskriis Eestis

I ms olid peale jäänud demokraatlikud riigid – tõstis see demokraatia autoriteeti. Pärast sõda suurenes

demokraatlike riikide arv järsult. Lainesid ka demokraatlikud vabadused, nt

valimisõiguse said ka naised. Demokraatlikud ideoloogiad:

Konservatiivid – vabaturumajandus, hea on see, mis on ajaloos järgi proovitud: üksikisiku vabadus ja traditsioonide hoidmine

Sotsiaaldemokraadid – riigi suurem sekkumine majandusse, kõrgete maksude kehtestamine, et aidata abivajajaid. Ideaal: ühiskond, kus puudub suur aineline ebavõrdsus.

Demokraatlikud riigid kahe ms vahel

Arenes kiiresti: kasvas USA väline võimsus ja kodanike jõukus.

Tuhandete võimaluste maa – lehepoisist miljonäriks. Nn kuiv seadus – loodeti teha lõpp alkoholi tarbimisele,

ametliku tootmise asemel hakkas sellega tegelema organiseeritud kuritegelikud jõugud e maffia. Välispoliitikas: isolatsioonipoliitika.

Ameerika Ühendriigid

http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Flag_of_the_United_States.svg

1932.a. valiti presidendiks, kes lubas riigi kriisist välja viia. Reformid:New Deal – uus kurss vt eest poolt. Töökohtade loomine – hädaabitööd.Miinimumtöötasu ja maksimaalne tööpäeva pikkus.Riik hakkas hoolitsema abivajajate eest: töötuabiraha, vanuritele pension, vaestele peredele toetused.Piirangud põllumajanduses -> toodeti vähem, hinnad tõusid, põllumeeste sissetulekud kasvasidKontroll panganduse üle.1933.a. hakkas riik kriisist väljuma.

Franklin Delano Roosevelt

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/b8/FDR_in_1933.jpg

InglismaaVäljus I ms võitjana, aga

kaotas oma juhtpositsiooni.

Inglismaa osa maailma majanduses kahanes, suutmatus kaasa minna uuendustega.

Inglismaa püsis sisepoliitiliselt stabiilsena ja suutis suurest majanduskriisist väljuda kiiremini kui teised Euroopa riigid.

Suurbritannia impeeriumi rahvad soovisid impeeriumi alt vabaneda, nt Iirimaa 1937.

Sõjajärgne majanduskriis väike, sest sai enda kätte kõrge tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad.

Muutus tööstusriigiks.Sisepoliitiline

ebastabiilsus: valitsuste kiire vahetumine.

Rahvarinne – vasakpoolsete ja tsentristlike parteide koostöö, stabiliseeris natuke olukorda.

Välispoliitikas pürgis Euroopa mandriosa tähtsaimaks suur-võimuks, tal aga puudus selleks vajalik majanduslik ja sõjaline jõud.

Prantsusmaa

Asutav kogu võttis vastu 15. juuni 1920. esimese põhiseaduseKõrgeim võimukandja rahvas, kes viis oma võimu

ellu:Valimistel.Rahvahääletusel.Rahvaalgatusel.

Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu (100 liiget, ühekojaline), täidesaatvat võimu Vabariigi Valitsus.

Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes täitis ka riigipeale kuuluvaid ülesandeid.

Laiad kodanikuõigused:Täielik võrdsus seaduse ees.Isiku- ja korteripuutumatus.Kirjavahetuse saladus.Koosolekute-, usu-, sõnavabadus jne

Põhiseadus ei hakanud täies ulatuses tööle.

Eesti Vabariik

Sisepoliitiline areng Kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem.

Enamasti olid erakonnad suhteliselt väikearvulised ja tihtipeale

puudus neil kindel maailmavaateline alus ja selgepiirilise sotsiaalse

grupitoetus. Koalitsioonivalitsused moodustusid 4-5 erakonnast -> tekkisid

sisemised

pinged -> koalitsioon lagunes -> valitsus astus tagasi -> valitsuskriis.

Välispoliitika 1921 tunnustas Antanti Ülemnõukogu kõiki Balti riike. 1922 astus Eesti Rahvasteliitu. Kaks võimalikku ohuallikat: Saksamaa ja Nõukogude Venemaa.

1.dets 1924. kommunistide korraldatud riigipöördekatse. Püüti normaliseerida suhteid nii Vene (ei õnnestunud kui ka

Saksamaaga (õnnestus). Luua suhteid suurriikidega, nt Inglismaaga (siduvaid lepinguid ei

sõlmitud). Balti liit – Soome, Eesti, Läti, Leedu sõjalis-poliitiline koostöö

välisagressiooni tõrjumiseks. Liitu ei loodud. 1923 Eesti-Läti kaitseliiduleping.

K.Päts ja J.Laidoner teostasid sõjaväelise riigipöörde 12. märts 1934.

6-kuuline kaitseseisukord, kus keelustati poliitilised meeleavaldu-sed ja suleti vabadussõjalaste ühingud. Tallinn võeti oma kontrolli alla ja hakati arreteerima vabadussõjalasi.

Riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi, tühistati vabadus-sõjalaste saadikumandaat omavalitsustes ja käivitati puhastustöö riigiaparaadis.

Vaikiv ajastu: Riigikogu saadikutel ei lubatud enam kokku tulla. Sõnavabaduse piiramine, tsensuur, propaganda, erakondade tegevuse keelustamine, Isamaaliit ainupartei.

Uus põhiseadus: Eesti riigipea president, kellel olid laialdased õigused, Riigikogu kahekojaline (Riigivolikogu 80 saadikut rahva poolt, Riiginõukogu 40 liiget osaliselt määrati, osaliselt valiti). Rahva õigusi vähendati: kaotati rahvaalgatuse ja streikimise õigus, piirati ka rahvahääletust ja valimisõigust.

Autoritaarne Eesti

Loobuti presidendi otsevalimistest, 24. aprill 1938 kinniti

Konstantin Päts Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks.

Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas ehitusmeistrist talupoja teise lapsena. Kohalikud inimesed räägivad, et ema Olga pidi Konstantini sünnitama ühes teeäärse talu laudas, sest ei jõudnud arsti juurde. peaminister riigivanema ülesannetes24.01.1934-03.09.1937riigihoidja03.09.1937-24.04.1938president24.04.1938-17.06.1940 http://www.president.ee/et/vabariik/riigipead.php?gid=81952

Diktatuurid

A u to rita a rsed riig idE e sti,Lä ti,L e ed u ,S oo m e

fa s ismIta a lia

n a ts ismS a ksa m aa

ko m m u n ismN S V L

T o ta lita a rsed riig id

D ik ta tu u rid

Autoritaarne riikVõim on koondunud ühe isiku või väikese grupi

inimeste kätteMuudavad seadusiRahvas ei saa valitsemisel osaleda

Erakondade tegevus piiratud või puudubKonservatiivsed väärtused, vägivalda ei pooldata.

Totalitaarne riikVõim kuulub ühele parteileKodanlikud vabadused piiratud Inimõiguste rikkumine, repressioonid Juhikultus, isikukultusSuur võim sala-ja julgeolekuorganitelMajandus riigi kontrolli allErinesid võimuloleva partei ja ideoloogia poolest:

Itaalias fašistlik parteiSaksamaal natsionaalsotsialistlik parteiNSVL kommunistlik partei

Tunnused:

Pettumus I maailmasõja tulemustes (Itaalia, Saksamaa)Inimeste elujärje halvenemine I maailmasõja järjel

(Venemaa) ja seoses 1929-1933.a. majanduskriisiga (Saksamaa, Itaalia)

Poliitiliste erakondade arenematusDemokraatia traditsioonide nõrkus (Saksamaa,

Venemaa, Itaalia)Vead põhiseadustes ja valimisseadustes (presidendi ja

parlamendi suhe, üliproportsionaalne valimisseadus)Sotsiaalprobleemide teravnemine mitmes Euroopa

riigis seoses sisserände piiramisega USA-sseKodanluse kartus tööliste võimuletuleku ees Venemaa

eeskujul (Itaalia, Saksamaa)Raskustest ülesaamiseks toetati nn. karmikäelist

valitsemist

Diktatuuride tekkimise põhjused

Diktatuuririikide juhid: Adolf Hitler (1889-1945) Saksamaal

Sündis Austria-Saksa piiriäärses Lintzi linnas. Oli üksildane laps, kes unistas kunstniku elukutsest, aga teda ei võetud kunstikooli vastu, oli sellest pettunud. Töötas ehitustöölisena ja maalis postkaarte. Sõdis I maailmasõjas ja sai haavata.

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/ce/Bundesarchiv_Bild_183-1989-0322-506%2C_Adolf_Hitler%2C_Kinderbild.jpg

http://arcweb.archives.gov/arc/action/ShowFullRecordDigital?initpagemodel=on&mn=resultsDetailPageModel&goto=45&sort=&%24submitId=2&%24showFullDescriptionTabs.selectedPaneId=&%24resultsDetailPageModel.pageSize=1&%24resultsDetailPageModel.search=true&%24showArchivalDescriptionsTabs.selectedPaneId=digital&%24highlight=false&%24digiSummaryPageModel.targetModel=true&%24digiDetailPageModel.currentPage=0&%24resultsPartitionPageModel.search=true&%24resultsPartitionPageModel.targetModel=true&%24resultsSummaryPageModel.pageSize=10&%24resultsSummaryPageModel.targetModel=true&%24searchId=4&%24partitionIndex=0&%24sort=RELEVANCE_ASC&%24digiDetailPageModel.resultPageModel=true&%24resultsDetailPageModel.currentPage=40&tab=init/showFullDescriptionTabs/digital&detail=digiViewModel/1

Tõusis 1921.a. Münchenis natsionaalsotsialistide liidriks. Osales 1923.a. riigipöördekatses ja vangistati üheksaks kuuks, kus ta kirjutas oma teose “Mein Kapf”, mis saab natsionaalsotsialistide ideoloogia aluseks. Oli hea kõnemee. 1933.a.tuli NSDTP eesotsas võimule.

http://arcweb.archives.gov/arc/action/ShowFullRecordDigital?initpagemodel=on&mn=resultsDetailPageModel&goto=17&sort=&%24submitId=2&%24showFullDescriptionTabs.selectedPaneId=&%24resultsDetailPageModel.pageSize=1&%24resultsDetailPageModel.search=true&%24showArchivalDescriptionsTabs.selectedPaneId=digital&%24highlight=false&%24digiSummaryPageModel.targetModel=true&%24digiDetailPageModel.currentPage=0&%24resultsPartitionPageModel.search=true&%24resultsPartitionPageModel.targetModel=true&%24resultsSummaryPageModel.pageSize=10&%24resultsSummaryPageModel.targetModel=true&%24searchId=4&%24partitionIndex=0&%24sort=RELEVANCE_ASC&%24digiDetailPageModel.resultPageModel=true&%24resultsDetailPageModel.currentPage=10&tab=init/showFullDescriptionTabs/digital&detail=digiViewModel/1

Hitler, Goering, Goebbels, Hesshttp://images.google.ee/imgres?imgurl=http://farm2.static.flickr.com/1072/1043801543_a876a19e11_o.jpg&imgrefurl=http://historymike.blogspot.com/2007/08/rise-of-nazi-germany-1919-1933.html&usg=__zwyXMg1ZteAeRmCOieDSkqznnjs=&h=656&w=422&sz=52&hl=et&start=1&um=1&tbnid=2lphWEaefKyAMM:&tbnh=138&tbnw=89&prev=/images%3Fq%3Dmain%2Bkampf%26hl%3Det%26lr%3D%26sa%3DN%26um%3D1

Sündis Predappio Varno de Costa külas Itaalias. Tema isa oli sepp

ja ema õpetaja. Lapsepõlv möödus vaesuses ja seetõttu jäi tema

haridus poolikuks. Nooruses töötas nii õpetaja kui ka ajakirjanikuna.

Itaalia Sotsialistliku Partei liige, aga heideti parteist Itaalia sõttaastumise pooldamise eest välja.

Hea kõnemees.Võttis sõdurina I ms-st osa ja sai haavata.Tuli Itaalia fašistliku partei eesotsas 1922.a.

võimule.

Benito Mussolini (1883-1945) Itaalia

http://arcweb.archives.gov/arc/action/ShowFullRecordDigital?initpagemodel=on&mn=resultsDetailPageModel&goto=55&sort=&%24submitId=2&%24showFullDescriptionTabs.selectedPaneId=&%24resultsDetailPageModel.pageSize=1&%24resultsDetailPageModel.search=true&%24showArchivalDescriptionsTabs.selectedPaneId=digital&%24highlight=false&%24digiSummaryPageModel.targetModel=true&%24digiDetailPageModel.currentPage=0&%24resultsPartitionPageModel.search=true&%24resultsPartitionPageModel.targetModel=true&%24resultsSummaryPageModel.pageSize=10&%24resultsSummaryPageModel.targetModel=true&%24searchId=4&%24partitionIndex=0&%24sort=RELEVANCE_ASC&%24digiDetailPageModel.resultPageModel=true&%24resultsDetailPageModel.currentPage=50&tab=init/showFullDescriptionTabs/digital&detail=digiViewModel/1

http://www.edupics.com/adolf-hitler-and-benito-mussolini-t12808.jpg

http://www.i-italy.org/7177/other-side-benito-mussolini

Benito Mussolini ja ta naine Rachele koos oma lastega: vanim tütar Edda (1910), poeg Vittorio (1916), Bruno (1918) ja Romano (1927), noorim tütar Anna Maria (1929)

http://ce399.typepad.com/weblog/images/2007/09/09/benito_mussolini.jpg

Arreteeriti1903 Baselis

http://aryanwear.com/images/Mussolini1.jpg

Sündis Gori linnas Gruusias, tema kodanikunimi oli J.V.Džugašvili.

Alustas haridusteed Tblisi vaimulikus seminaris. Vangistati

marksistlikus ringis osalemise eest, istus vangis ja oli ka Siberis

asumisel. Vangistuse tõttu haridustee katkes. Teda on iseloomustatud salakavala ja kättemaksuhimulise

inimesena

Sai 1922.a. ÜK(b)P peasekretäriks. Tuli Lenini surma järel 1924.a.

NSVL võimule ja 1929.a.oli sellest välja kujunenud tema ainuvõim.

Stalin (1879-1953) NSV Liidus

http://1.bp.blogspot.com/_FfetiF7C9vo/SGHlhAGZHlI/AAAAAAAAI0w/BmtNGp3z9O8/S760/Joseph+Stalin.+Secret+Police,+Russia,+@1908.JPG

http://schools-wikipedia.org/images/844/84457.jpg

Tänan