1. Diktatuurid kahe maailmasja vahel Itaalia ja Saksamaa Ajalugu 12 klassMadli-Maria Naulainen

2. Suund diktatuuridele Demokraatia langes kriisi Oodati diktatuuri, mis viiks riigimajanduslikule itsengule Kommunismis oli oluline tlisklass,tahaplaanile ji kodanlus Natsionalism ja faism rhus rahvusehtsusele, vaenlaseks olid rahvusereeturid, teised rahvad ja kommunistid 3. Diktatuuride tekkephjused Kergesti manipuleeritavate rahvahulkadekaasamine poliitikasse Pettumine Versailles ssteemis, sedapeeti lekohtuseks Pettumine demokraatias, ebastabiilsus Majanduslikud raskusedDiktaatorid oskasid lubada just vajatavat 4. Autoritaarne vs totalitaarne riik Vim on koondatud Vim on koondatudhele isikule vi hele juhile ja temaviksele rhmalesltlastele Erakondade tegevus Kontrollitakse inimesteon piiratud vi puudubelu (mtteavaldused, Rahval puudub teod jm valdkonnad)vimalus oma juhtide Valitseb hirmuvalitsusotsuseid mjutada inimiguseid rikutakse krgeimaks seadusekson diktaatori suva Konservatiivsedvrtused, vgivalda eipropageeritaNt Hitler ja Stalin 5. Faistlik diktatuur Itaalias Itaalia kandis I MS raskeid kaotusi Rahvas oli pettunud Pariisi konverentsitulemustes, kus ei tunnustatud Itaaliapanust sjas Riigis olid majanduslikud raskused,tpuudus Olukorda kasutasid ra kommunistid, kesviisid Itaalia veel raskemasse olukorda 6. Faistlik liikumine Kommunistidele astus Itaalias vastuttuid koondanud faistide liikumine Liikumise juhiks oli BENITO MUSSOLINI lubas taastada korra riigis lubas taastada Itaalia vimsuse Oluliseks peeti rahva kui terviku heaolu ksikisiku roll oli thtsusetu Klassihuvid allutati rahvuse huvidele 7. Benito Mussolini 1883-1945 Sndis sepa peres Lapseplv mdusvaesuses Ei saanud omandada headharidust ppis ja petas kirikukoolis 20. saj algul sai temastsotsialistide ajakirjanik 8. Benito Mussolini 1883-1945 I MS ajal heideti Mussolinisotsialistide parteist vlja Sja ajal oli sdurina rindel 1919 asutas vasakpoolsetevastu suunatudsjaveteranide vitlusliidu,mis 1921 kuulutatiRahvuslikuks FaistlikuksParteiks 9. Faismi vidukik Itaalias 1921a valimistel olid faistid edukad, kuidenamust ei saavutatud 1922 mrati Mussolini peaministriks Mne aastaga likvideeriti demokraatia 1925 kehtestati Itaalias heparteissteem Mussolinile anti seadustega piiramatu vim poliitiline opositsioon suruti alla (salapolitsei), rajati koonduslaagrid Ulatuslik terror Itaalias siiski nneks puudus 10. Faismi vidukik Itaalias Majandus veti riigi kontrolli alla Riik organiseeriti kutsekogude jakorporatsioonide kaudu need hoidsidra streigid ja tseisakud Mussolinile tagas edu intensiivne riiklikpropaganda, mis rhus riigi vgevusele(suutis petta isegi lne vaatlejaid) 11. Faism ItaaliasKuigi vljaspoolt paistis Mussolini Itaalia 1930datel vga muljetavaldav, siis tegelikkuses ei suutnud Mussolini Itaaliat selle kehvas olukorras aidata: majanduskasv oli vga madal agressiivne vlispoliitika ammendas Itaalia vhesed ressursid lplikult 12. Natsionalism Saksamaal Peale sda hakkasid rahulolematudkoonduma NatsionaalsotsialistlikkuSaksa Tlisparteisse, mille juhiks oliAdolf Hitler Peale vimuhaaramiskatset Mnchenissuruti mssukatse maha ja Hitler mrativangi kirjutas teose Mein Kampf 13. Adolf Hitler1889-1945 Hitler hoidis omapritolu suuressaladuses Hbenes omavikekodanlikkupritolu 14. Adolf Hitler1889-1945 Sndis tolliametnikuperes neljandalapsena kuuest Hitleri ema oli temaisa sugulane Hitler oli oma emassekiindunud, isakirjeldab ta trannina 15. Adolf Hitler 1889-1945 Hitler oli tujukas Koolis pdlik, agaaeglane, kool jipooleli Hitler tahtis saadakunstnikuks Peale isa surma elaspensionist ja ematoel 16. Mein Kampf Minu vitlus Ennustas Saksamaale suurt tulevikku Thistada tuli Versailles rahu jm lepingud Tuli laiendada sakslaste territooriumi Uus kord pidi krvaldama demokraatia,kommunismi, juutluse jm tegurid Aaria rass kuulutati teistest lemaks, sellepuhtuse silitamine sai eesmrgiks Esialgu ji suurem toetus siiski saavutamata 17. Natside vimuletulek Olukord prati oma kasuks majanduskriisiajal, kui kommunistid ritasid vgivaldseltvimu haarata punane katk peatati pruuni katkuga Natsionalistide partei muutus lipopulaarseks 1932 said nad Riigipeva suurimakssaadikuterhmaks 1933 lasi Hitler end kantsleriks nimetada 18. Natside vimuletulek Esialgne demokraatlikkuse piiridesvalitsemine asendus peagi ainuvalitsusega Demokraatlikke vabadusi hakati piirama Terrori ja hirmuvalitsusega saavutati parteileabsoluutne enamus 1933 veti vastu seadus, millega parlamentloobus vimust, Hitler sai erakorralisedvolitused, temast sai Saksamaa diktaator 19. Hitleri Saksamaa Demokraatlikud institutsioonid keelati,kehtis ainuparteissteem Riigiorganid asendati keskvimu juhtidega Majandus veti riigi kontrolli alla kehtestati nelja-aasta plaanid Riigi lesanne oli rassilise puhtusetagamine (eraelu kontrollivad seadused) Algas juutide tagakiusamine, piirati igusi 20. Hitleri Saksamaa Riigis toimuvat kontrollis julgeolekuamet jafrerile alluvad relvastatud rhmitused Vimu tugisambaks oli SS (Schutzstaffel) kaitsemalev, mida juhtis Heinrich Himmler SSile allus riiklik salapolitsei Gestapo Teisitimtlejaid jlitati, arreteeriti, paigutatikoonduslaagritesse 21. Hitleri Saksamaa Eesmrgiks oli Saksamaa kiiretaasrelvastamine ning Versailles lepingustloobumine Ehitati uusi sjatehaseid, rajati teid Selle tulemusena nnestus tpuuduslikvideerida, elatustase tusis Selline majanduse kasv oli ajutine, vaja olividukat sda 22. Autoritaarsed riigidMajanduskriisijrgselt Albaania (1924) Portugal (1926) Austria (1932) Poola (1926) Lti (1934) Leedu (1926) Eesti (1935) Bulgaaria (1935) Kreeka (1936) Rumeenia (1938)