Olin teda ennegi kuulnud laulmas kontratenorina ning imetlenud selle hääle sooja tämbrit, tenoraalset kirkust, kuid seekord lisandus äärmine kontekstis olek, maitsekas kaunistustega laulmismaneer – ei midagi ülepakutut, tema laulmises oleks nagu tipnenud kogu teose mõte.

– Levald, Tiiu. (13.01.2006.) ““Messias” noorte muusikute pilguga.” Sirp, lk 8.

Hääleregistrid arvatakse tavaliselt olevat seotud hääle allikaga, st kõri

läbiva pulsseeruva õhulainega. Selle õhulaine vormi analüüsiti tagurpidi filtreerimise teel professionaalsetel

lauljatel: neljal kontratenoril, viiel tenoril ja neljal baritonil, kes laulsid silpi [pæ:]. Analüüsiti kõrisisest pinget, mida

hinnati suusisese pinge järgi konsonandi [p] sulgumise ajal, perioodi

protsentuaalset kestvust, mil häälepaelad takistavad õhu liikumist,

suhtelist kõri lekkivust ja fundamentaali suhtelist taset.

– Sundberg, J. (2001) ”Voice source differences between falsetto and modal registers in counter

tenors, tenors and baritones.” Logopedics, Phoniatrics, Vocology. 26 / 1. lk 26-36 .

Uurimistöö on teadustekst. Sellist tüüpi teksti tunnusteks on:

•objektiivsus – nähtusi kirjeldatakse erapooletult, mõjutamata autori eelarvamustest/hoiakutest;

•tõestatavus – esitatakse argumenteeritud väited, mida on raske kummutada;•selektiivsus – teema/probleemid/meetodid pakuvad senisest paremaid lahendusi, nii andmete kui nende töötluse juures on pidevalt eristatud oluline ebaolulisest;•kontrollitavus – autori arutlused/arvutused peavad olema korratavad teiste uurijate poolt;•kriitilisus – seisukohtade/käsitluste arvustamine, millega kirjutaja ei

nõustu, tähelepanu juhtimine vastukäivatele arvamustele;•süsteemsus – terminoloogiline ühtsus ja väidete väljaarendamine;•ökonoomsus – mõtteline ning sisuline tihedus, mis johtub etteantud

mahu piiratusest;•formaalne keelekasutus – sõnastus on lakooniline ja selge.

Uurimistöö juhend, lk 6

http://i.telegraph.co.uk/telegraph/multimedia/archive/01372/egg_1372350c.jpg